Prošeakta:Boazoguohtunkommišuvdna 1913
1913 Boazoguohtunkommišuvdna: govvačoakkáldaga gáhtten ja gaskkusteapmi friija liseanssa bokte
Prošeavtta birra
Dat 1300 gova dán čoakkáldagas leat dehálaš duođašteamit sámi ja dáža historjjás ja dain lea maid relevánsa dálá áiggi digaštallamiidda mat guoskkahit luondduhálddašeami. Almmuheamis govvateavsttaid ja govaid Wikimedia Commons ja Digitálaarkiivva vuogádagaide de olahit govat eanet olbmot ja dat sáhttet geavahuvvot ođđa oktavuođain.
1913 boazoguohtunkommišuvnnas ledje 4 norgalačča, 4 ruoŧŧilačča ja 3 suopmelačča. Jođiheaddji ja čálli leigga suopmelaččat. Dáža miellahtut ledje professor Konrad Nielsen Kristiania Universitehta bealis, professor Jens Holmboe, Bergen Musea direktevra, vuovdeinspektevra E. E. Nilsen Nordlandske skoginspektorat bealis ja vel P. Lorentz, suohkanbáhppa Guovdageainnus. Norggabeale ja ruoŧabeale sámit ledje nammaduvvon veahkehit kommišuvnna. Norggabeale sámit leigga Klemet Mathisen Somby Kárášjogas eret ja Samuel Samuelsen Anti Unjárggas.
Kommišuvdna barggai 1914 ja 1915 gesiid. Dutkanguovlu lei Sis-Romsa ja muhtun lagas suohkana Ruoŧas lullelis Romssa. Guovlu juhkkojuvvui smávit osiide mat guorahallojuvvojedje boazodoalu, ássama ja eanadoalu ektui. Muohtadilli, guohtun ja šaddogearddi gárggiideapmi, boazojohtolagat, guotteteatnamat ja eanet dokumenterejuvvui. Kommišuvnna lahtut dahke dutkamiid ieža, maiddái govvideami, ja sii čohkkejedje dieđuid ja cealkámušaid. Máŋgii lea seamma guovlu govviduvvon áigegaskkain čájehan dihtii muohtasuddama ovdáneami.
Boazoguohtunkommišuvnna arkiivvas leat sihke dokumeanttat, kárttat ja govat ja kommišuvnna dárkilis raporttat mat deaddiluvvojedje sihke dáro- ja ruoŧagillii. Earret eará almmuhuvvui girji mas govat, muhto govviduvvojedje olu eanet govat go mat das ledje (oktiibuot 1900). Govvateavsttat, mat leat eanaš ruoŧagillii, muitalit dávjjimusat báikkis ja áiggis. Eanaš govat dán čoakkáldagas gávdnojit kommišuvnna govvaálbumis ja eai leat ovdal deaddiluvvon.
Govat čoakkáldagas
6 gova leat válljejuvvon čoakkáldagas ovdamearkan dan gelbbolašvuođas ja historjjás man sáhttá áicat čoakkáldagas. Sáhttet guoskkahit boazodoalu, eanadoalu ja ássama, luonddurievdamiid, čállima ovdáneami ja báikenamaid geavaheami, geat oassálaste kommišuvnna bargguin ja mo bargojuvvui.
- Govva 1: Árvvu meroštallan Dáččabávttis
Kommišuvnna miellahtut geahčadanmátkkis guovllus gaskal Devddesvári ja Dáččabávtti Dieváidvuovddis (Málatvuomis). Guovllu árvvu meroštallan. Dáččabákti lea okta moatti sámegiel namas mat muitalit ahte guovllus lea leamaš dáčča/dološdáru ássan ja eanangeavaheapmi.
Originála teaksta: Trakt 19. Dødesfjeldet. Taxering vid Bumandsberget.
- Govva 2: Čuoigit Goahtevuomis
Guovttis boazoguohtunkommišuvnna miellahtuin čuožžuba Goahtevuomi vuopmegilggas ja várdába vuopmebotni ja Goahtevuomieanu guvlui. Goahtevuopmi lea Romssa suohkanis, nannámis nuorttabealde Romssa sullo.
Vuopmi lei bohccuid guottetbáiki. Guottetbáikkis lei muohta ja álddut gávdne jasa ja suodjebáikki gosa sáhtte guoddit. Ealát ja álddu vuoibmi lei dehálaš miessededdui ja álddu mielkešaddui. Sámegiel namma Goahtevuopmi boahtá sánis goahti, mii mearkkaša stuora lávvu (ruovttu mearkkašumis).
Originála teaksta: Trakt 13. Tromsdalen. Inåt Tønsvikdalen (kalfningsplats).
- Govva 3: Boazu gottáhallan gumpii
Boazu čeargga nalde mii lea gottáhallan gumpii oarjjabealde Ánjajávrri. Boraspiret ledje várra vel stuorát áittan ovdal, ja jeagelvátni sáhtii maid dagahit ahte olu bohccot jápme. Seamma ládje go odne lei 1913:s dehálaš diehtit makkár ealát lea ja man gassat muohta lea iešguđetge báikkiin. Govva lea árvideames govvejuvvon Ánjajogavákki siskkimusas, oarjjás luksa. Guovlu lea Dieváidvuovddi álbmotmeahcis.
Originála teaksta: Sydvästsidan af Anavasdalen, väster om Anavandet. I förgrunden en af varg dödad ren.
- Govva 4: Bohčinbáiki Márkos-Mallas
Motiivan lea eallu ja olbmot nuortalulábealde Márkos-Malla vári, sullii 8 kilomehtera Golmma riikka rádjegeađggis eret (Norga-Ruoŧŧa-Suopma). Govva lea govvejuvvon čakčat. Ovdal lei dábálaš bohčit áldduid. Mielki riibbai guhká go bijai juomu dasa. Bohčinbáikkiin, njuovvanbáikkiin ja eará sajiin gosa čohkkejedje bohccuid smávit báikkiide, lea erenoamáš šaddošládjavallji. Guhkit áiggi dukten ja duolbmun mielddisbuvttii duktagáibideaddji ja šattolaš vegetašuvnna.
Originála teaksta: Trakt 7. Markusfjeldet. Mjølkningsplats på en klipphylla på Mallas sydspets där VI distriktets lappar bruka mjölka sina renar uner höstuppehållet.
- Govva 5: Meavki
Boazoguohtunkommišuvnna miellahttu noađđeheasttain ja beatnagiin Meavkkis Málatvuomi suohkanis. Meavki lea várrestealli gos lea máŋga unna jávrráža.
Originála teaksta: Mauken
Nissonolmmoš ja mánná geat gullaba Frihetsli nammasaš dállui Dieváidvuovddis luoitiba omiid meahccái Devddesvári vuolde. Frihetsli lea bajimus oapmedállu Dieváidvuovddis, dat čorgejuvvui ja váldojuvvui atnui 1840-jagiin.
Originála teaksta: Trakt 19. Dødesfjeldet. Frihedsli. "Utsläppning" om våren.
Ehtalaš smiehttamušat: digitála almmuheapmi kulturárbbis mii čatnasa álgoálbmogiid historjái
Dahkkiidvuoigatvuođaláhka sárgu rájáid guđe ávdnasat leat gártan friijan ja sáhttet juogaduvvot rabas liseanssa bokte. Sáhtát eanet lohkat iešguđet liseanssaid birra dás. Dán prošeavttas mii leat maid digaštallan ehtalaš rájáid ahte galgá go, ja goas gálggašii digitálalaččat almmuhit kulturárbbi mii gullá álgoálbmogiid historjái. Adelaide-julggaštus (2019) Challenging and Decolonising the Archive lea ávkkálaš lohkamuš dán oktavuođas. Ovttasbargoguimmiid jurddaboađus dán prošeavttas sáhttá čoahkkáigessojuvvot dáiguin čuoggáiguin:
- Almmuhemiin gáldoávdnasiid de lassána almmolašvuođa vejolašvuohta dieđuid gávdnat.
- Dieđut maid juohká berre geahčaduvvot iskan dihtii leat go erenoamáš persovnnasuodjalusberošteamit maid ferte vuhtii váldit ehtalaš vuođuštemiin.
- Metadáhtat mat čatnašuvvet diehtoávdnasiidda leat dávjá merkejuvvon dan áiggis mas dat dahkkojuvvo. Danne lea dehálaš bidjat diehtoávdnasiid kontekstii.
- Dán prošeavttas lea konteaksta maid das guđe gielaid geavaha (davvisámegiella ja dárogielat) prošeavtta barggus.
Ovdáneapmi
Prošeaktaáigodat lea 2020 miessemánnu-juovlamánnu:
- Ráhkkanit almmuheapmái: miesemánnu-borgemánnu
- Almmuhit Digitálaarkiivii: Golggotmánnu
- Preassadieđáhus sáddejuvvon Arkiivadoaimmahagas Giellavahku áigge, golggotmánnu
- Dokumenteret konteavstta muhtun govaid bokte: Golggotmánnu-Juovlamánnu
- Almmuheapmi Wikimedia Commonsii: Juovlamánnu
- Diehtojuohkinbargu prošeavtta oktavuođas: Guovvamánnu
- Doalut: Geassemánnu 2021 Arctic Knot - Wikimedia Languages Conference áigge Romssas
Govvačoakkáldat digitálalaččat almmuhuvvon
Gáldut
Ovttasbargoguoimmit ja oktavuođadieđut
Dán čoakkáldaga almmuheapmi lea oassin ovttasbargoprošeavttas gaskkal Wikimedia Norga, Arkiivadoaimmahagat, dás maid Sámi arkiiva ja OsloMet.
- Wikimedia Norga: Astrid Carlsen, beaivválaš jođiheaddji
- Arkiivadoaimmahat, Sámi arkiivva bokte: Grete Gunn Bergstrøm, arkiivačeahppi, Hans
Nicolai Nissen, arkiivačeahppi
- Arkiivadoaimmahat, Riikkaarkiivva bokte: Anette Alsvik, govvaarkiivačeahppi
- OsloMet, Servodatdieđafakulteta, Arkiiva-, girjerájus- ja diehtojuohkinfágaid instituhtta: Terje Colbjørnsen, vuosttašamanueansa
Prosjektet gjennomføres med støtte fra Kulturrådet, ved Norsk Kulturfond.
Háliidat go veahkehallat prošeavttain?
Som nevnt er opplysningene til fotografiene mangelfulle. Vi håper at mange vil bidra med å stadfeste fotografiene. Dette kan gjøres ved å legge inn koordinater til bildene. Korrekte stedsnavn vil forbedre søkbarheten og vil være et viktig bidrag.
Har du opplysninger om bildene, kan du gjerne ta kontakt med oss! Se listen over kontaktinformasjon.
Wikimedia Norga lea eaktodáhtolaš organisašuvdna mii bargá dan nammii ahte buohkaid dieđa galgá almmuhuvvot friija geavahussii Wikipediai ja eará Wikimedia-prošeavttain. Doarjunbokte sin guđet veahkehit Wikipediai deavdit dieđuid mii bargat dan ala ahte bidjat dieđuid friija geavahussii ja olahanmuddui buohkaide. Dán dahkat ovttasbargamiin ásahusaiguin ja kursadoaimmaid bokte. Mis leat prošeavttat main áigumušat leat juogadit dieđuid sihke girjedáro-, ođđadáro- ja davvisámegillii, muhto maiddái prošeavttaid bokte mat juhket govvačoakkáldagaid ja arkiivamateriálaid. Čilgen dihtii máilmmi mii seammás dan veaháš rievdadit. Mii háliidivččiimet du fárusteamet!
Dás sáhtát lohkat eanet min bargguid birra sámi dieđuid ektui neahtas, ja dás sáhtát lohkat mo mii bargat máŋggabealátvuođa nannemis min doarjjafálliid ja sisdoalus gaskkas.
Miljovnnat olbmot miehtá máilmmi geavahit beaivválaččat Wikipedia. Muhto eai buohkat dieđe ahte leat eaktodáhtolaččat dat čállet ja áimmahuššet Wikipedia. Buohkat sáhttet veahkehit Wikipedia ja eará Wikipedia-prošeavttaid dieđuideasetguin!